Piirissaare Vald

Piirissaare valla jäätmehoolduseeskiri

Piirissaare valla jäätmehoolduseeskiri riigiteatajas

Väljaandja: Piirissaare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 16.07.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 13.07.2016, 4

Piirissaare valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 22.06.2016 nr 15

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 71 lg 1 ja lg 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 punkti 36^5  ja 36^6  alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Piirissaare valla haldusterritooriumil (edaspidi piirkond).

(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse (edaspidi JäätS), pakendiseaduse (edaspidi PakS) ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega, riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(t)ega ning omavalitsusüksuse veebilehel asuvate juhendmaterjalidega.

(3) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine piirkonnas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.

(4) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on piirkonnas eeskirja täitmine kohustuslik.

(5) Jäätmehooldust piirkonnas korraldab ja kontrollib omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil, Keskkonnaamet ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.

(6) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab piirkonna vallavalitsus (edaspidi valitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) biojäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad aia- ja haljastusjäätmed, kodumajapidamises, toiduainetööstuses, toitlustusasutuses, toitlustamisel ja jaemüügikohas tekkinud köögi- ja sööklajäätmed ning paber ja kartong; 2) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata; 3) jäätmed on mistahes vallasasi või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (JäätS § 2); 4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi või on nende jäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja; 5) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sh vahendaja või edasimüüja tegevus (JäätS § 13); 6) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi, või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik (JäätS § 19). 7) jäätmekäitlusleping – jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning mis reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemist ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel; 8) jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta (JäätS § 14); 9) jäätmenimistu on keskkonnaministri määrusega kehtestatud jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu; 10) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt (JäätS § 15); 11) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid (JäätS § 10); 12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (JäätS § 9). Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (JäätS § 69 lg 2). Jäätmevaldaja on ka kinnisasjal kinnisasja omanik, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja, korteriomandite või ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik. 13) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele sõlmitud hankelepingu(te) alusel korraldatud jäätmeveoteenust; 14) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel; 15) kompostimine on biojäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris; 16) komposter on biojäätmete käitlemiseks kasutatav suletav mahuti; 17) konteiner  ehk mahuti on jäätmete kogumiseks mõeldud anum; 18) korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigustooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel (JäätS § 14^1 ); 19) korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta (JäätS § 15); 20) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt (JäätS § 66); 21) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (JäätS § 6); 22) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (JäätS § 7), sh segaolmejäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, vanapaber ja pakendid ning pakendijäätmed; 23) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (PakS § 10); 24) pakendiorganisatsioon ehk taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 25) pakendipunkt on avalikuks kasutuseks mõeldud koht, kus on eri liiki pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud konteinerid; 26) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast (JäätS § 25); 27) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu vanamööbel sanitaartehnika jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 28) vanapaber ehk paberi- ja kartongijäätmed on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(2) Eeskirja § 2 lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED

§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või kui see pole võimalik, siis vähendada.

(3) Jäätmekäitleja peab jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik. Liigiti kogutud jäätmed tuleb võimalusel ringlusse võtta.

(4) Olmejäätmeid tuleb koguda liigiti nende tekkekohas kogudes eraldi vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu koodid): 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) plastid (20 01 39); 3) metallid (20 01 40) 4) klaas (20 01 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, (20 02 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid (20 02 02, 20 02 03); 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid; 9) puit (20 01 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11); 11) suurjäätmed (20 03 07); 12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (20 01 21*), CFC-sid sisaldavad seadmed (20 01 23*), patareid ja akud (20 01 34), elektri- ja elektroonikaseadmed (20 01 35*, 20 01 36), vanarehvid (16 01 03); 13) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed jms (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed);

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda hiljemalt käesoleva määruse kehtima hakkamisest alates.

(6) Jäätmekoti maksimaalne äraveosagedus võib olla üks kord nelja nädala jooksul. Kui jäätmevaldajal tekib nelja nädala jooksul rohkem segaolmejäätmeid, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada konteinerit.

(7) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud öörahu ajal kell 22.00 kuni 6.00, välja arvatud juhul, kui valitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks nimetatud ajal.

(8) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

(9) Keelatud on jäätmete käitlemine, ladustamine ja kõrvaldamine selleks mitteettenähtud kohtades, välja arvatud aia- ja haljastusjäätmete põletamine või kompostimine oma kinnistul vastavalt eeskirja § 8 ja § 22 toodud tingimustele.

(10) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada: 1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas; 2) ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

§ 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjas ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. 2) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja § 3 lõikele 4 ja paigutama need vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse; 3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmetega; 4) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks; 5) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil; 6) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat; 7) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse; 8) hoidma mahutid tervena ja puhtana, vastutama jäätmemahuti õige kasutamise ning selle ümbruse ja juurdesõidutee korrashoiu eest; 9) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval kohal kinnistu sissepääsu lähedal; 10) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; 11) vajadusel enne paigutamist jäätmekonteinerisse pakkima jäätmed kilekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele; 12) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja peatükkides 5 ja 6 toodud nõuetele.

(2) Juriidilised isikud on täiendavalt kohustatud: 1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest; 2) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, registreerimistõendit või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Loa või tõendi saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul; 3) kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama pealt kinnised olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.

(3) Kui jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja vastavalt eeskirja § 2 lg 1 punktile 12 on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või muu lepinguga.

(4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud taolised alad) paigutab vajadusel jäätmemahutid valitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.

§ 5. Nõuded jäätmemahutile ja selle paiknemisele

(1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema .

(2) Olmejäätmete, sh vanapaberi, biojäätmete ja pakendijäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada : 1) ühepereelamutes jäätmekotti; 2) 80-, 100-, 120-, 140-, 190-, 240-, 370-, 600-, 800- või 1100-liitriseid ratastel kaanega ning käepidemetega väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse, kusjuures uued kasutusele võetavad konteinerid peavad vastama kvaliteedistandardile EVS-EN 840. 3) kaanega varustatud 1,5 suuruseid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; 4) pakendite üleandmiseks ka kuni 200-liitrist kotti.

(3) Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott on kaitstud loomade ja lindude eest ning jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.

(4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile, ning jäätmete tekkekoht (kinnistu aadress).

(5) Kinnistutel võib maaomaniku eelneval nõusolekul ja kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

(6) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Juhul, kui mahutid paiknevad teisel kinnistul selle kinnistu omaniku loal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.

(7) Jäätmemahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs.

(8) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

(9) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest.

(10) Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül, sealhulgas toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu.

§ 6. Jäätmete vedu

(1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil; 2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi; 3) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahuteid; 4) teenuse osutamata jätmisel jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitama, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.

(2) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks selleks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(3) Jäätmeveok peab olema varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal sattuda keskkonda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei sattu jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.

(4) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

(5) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

§ 7. Ühismahuti kasutamine

(1) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

(2) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(3) Ühismahutina ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.

§ 8. Jäätmete põletamine

(1) Jäätmete põletamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.

(2) Küttekolletes võib põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(3) Okste ja lehtede põletamine on tiheasustusalal lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini, hajaasustusalal aastaringselt, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tuletegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele. Okste ja lehtede põletamisel peab jälgima tuleohutuse seaduse §15 nõudeid.

3. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE

§ 9. Segaolmejäätmed

(1) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole omavalitsuses korraldatud.

(2) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt eeskirja § 3 lõikele 4; 2) ohtlikke jäätmeid; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5) üle 40 ^0 C kuuma tuhka; 6) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 7) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid; 8) probleemtooteid; 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 10) suuremõõtmelisi jäätmeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, jäätmemahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 13) erikäitlust vajavaid jäätmeid.

§ 10. Vanapaber

(1) Vanapaber, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi .

(2) Kui vanapaberi tekkekoht on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb see koguda tekkekohas eraldi mahutisse ja anda üle jäätmevedajale.

(3) Kui vanapaberi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb see viia ise vastavalt tähistatud vanapaberi konteinerisse või jäätmejaama.

(4) Vanapaberi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale vanapaberi.

(5) Vanapaberimahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

§ 11. Pakend ja pakendijäätmed

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile või pakendijäätmeid vedavale isikule.

(2) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud kilekotti.

(3) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad (tilgatud) ja kokkupressitud ning vastama pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vastavas juhendis toodud nõuetele.

(4) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti.

(5) Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja valitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Klaaspakendit võib koguda ainult segapakendi konteineriga, kui see tagab vähemalt sama suure klaaspakendi ringlussevõtu määra ja vastav kokkulepe on lepingus sätestatud.

(6) Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

§ 12. Pakendiettevõtja, pakendiorganisatsiooni ja pakendijäätmeid vedava isiku kohustused

(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

(2) Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses valitsuse nõusolekul ja tingimustel.

(3) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(4) Pakendiorganisatsioonid ning need pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud pakendiorganisatsiooniga, on kohustatud sõlmima valitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigaldustingimused omavalitsuses, mahutite arv ja maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja pakendipunkti korrashoid.

(5) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja soovitavalt ka inglise keeles kirjas, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav näidisloetelu, pakendikonteineriga pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed ja seda pakendikonteinerit tühjendava jäätmekäitleja nimetus ja kontaktandmed.

(6) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab pakendiorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduse nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Valitsus võib kokkuleppel pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga suurendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.

(7) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Kui tekkekohas kogumine toimub tasuta, võib valitsuse nõusolekul vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust, mahutite arvu, mahtu või tühjendussagedust võttes aluseks seadusest tuleneva kogumiskohtade tiheduse ja omavalitsuse rahvastiku arvu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid pakendiorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise. Tekkekohas kogumisel tiheasustusalal ei või küsida niinimetatud tühisõidutasu.

(8) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(9) Alates 1. jaanuarist 2017 peavad klaaspakendi kogumismahuti täiteavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi kogumismahutite täiteavad vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega, välja arvatud standardsete avadega plastkonteinerid ja ümmargused klaaspakendi konteinerid.

(10) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud: 1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad tagades vajadusel nende puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja mustusest; 2) tagama, et kaane, luugi vmt suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad ka lastele ning vanuritele; 3) vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada; 4) kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti ja pakendikonteinerid on olnud ületäitunud, korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendipunktist.

(11) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendijäätmete mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

(12) Pakendiorganisatsioonil, pakendiettevõtjal ja pakendeid tekkekohalt vedaval isikul on kohustus esitada üks kord aastas, 30. jaanuariks, valitsusele andmed eelneva aasta jooksul avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil omavalitsusest kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed: 1) omavalitsusest kogutud pakendite mass; 2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud pakendi mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule; 3) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa; 4) omavalitsuses tehtud teavitustöö kirjeldus avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest; 5) isikute arv ja loetelu, kellelt pakendeid ja pakendijäätmeid kogutakse tekkekohal.

§ 13. Ohtlikud jäätmed

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

(2) Ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse (näiteks Kudjape jäätmejaam jms) või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ravimijäägid võib tagastada apteeki.

(3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

(5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(6) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(7) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 14. Probleemtooted ja nende jäätmed

(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(2) Elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, Kudjape jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Elektroonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, võib tasuta ära anda elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohta, mille müügipind on vähemalt 400 m^2 . Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, Kudjape jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta Postkontorisse ja jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(5) Vanasõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

§ 15. Suurjäätmed

() Suurjäätmed, sh diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC potid, vannid jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia Kudjape jäätmejaama, vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 16. Metallijäätmed

() Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama.

§ 17. Plastijäätmed

() Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.

§ 18. Klaasijäätmed

() Klaasijäätmed (lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.

§ 19. Puidujäätmed

() Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.

§ 20. Tekstiili- ja rõivajäätmed

() Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia Kudjape jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 21. Biojäätmed

(1) Biojäätmed, sealhulgas niidetud muru, umbrohi, toidujäätmed, puulehed, oksad jms tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi .

(2) Biojäätmed tuleb anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, viia jäätmejaama või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja § 22 toodud nõuetele.

(3) Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või täielikult biolagunevatesse kottidesse (kotid peavad vastama standardile EN 13432 ). Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga.

(4) Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biojäätmed.

§ 22. Biojäätmete kompostimisnõuded

(1) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(2) Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

(3) Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

(4) Kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust.

(5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

§ 23. Jäätmekäitlus avalikel üritustel

(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja.

(2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid pakendijäätmete kogumiseks.

(3) Ajutiselt on avalikel üritustel lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.

§ 24. Jäätmekäitlus avalikes randades

(1) Avaliku ranna haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga puhkeperioodi eelselt ja järgselt) rannaala koristuse ja paigaldab piisava arvu jäätmekonteinereid, sh eraldi konteineri pakendijäätmetele.

(2) Ranna haldaja paigaldab ranna parklasse jäätmekonteinerid sorteerimata olmejäätmete ja pakendijäätmete jaoks. Konteinerit tühjendatakse vastavalt vajadusele, sorteerimata olmejäätmete konteinerit puhkeperioodil mitte harvem kui üks kord kuus.

§ 25. Jäätmekäitlus kalmistutel

(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu valdaja. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmekonteinerid.

(2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning segaolmejäätmed.

(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

§ 26. Korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmeveo korraldab valitsus.

(2) Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoht, kus on tagatud jäätmete maksimaalne taaskasutamine vastavalt jäätmehierarhiale, määratakse volikogu vastava otsusega või leitakse parim teenusepakkuja riigihanke korras volikogu nõusolekul.

(3) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, muutmaks jäätmeveo teenus sujuvamaks ning vältimaks hilisemaid vaidlusi.

(4) Asjaolu, kas valitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

(5) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmeid vedavale isikule, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(7) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.

(8) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.

(9) Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesoleva eeskirja nõuetest. Jäätmemahutina kasutatakse sel juhul eeskirja § 5 nõuetele vastavat standardset jäätmemahutit ja selle tühjendamisel lähtutakse eeskirja § 3 lg 10 sätestatud minimaalsest jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.

(10) Jäätmeveolepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.

(11) Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama jäätmemahutit, mis sisaldab sobimatuid jäätmeid. Sobimatud jäätmed on jäätmed, mida on vastavalt eeskirjale keelatud jäätmemahutisse panna.

(12) Kõik korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldajate ja jäätmekäitlusettevõtete vahel sõlmitud lepingud loetakse alates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kuupäevast kehtetuks selles osas, mis puudutab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu omavalitsuses.

§ 27. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada valitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine), kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus .

(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, valitsusele JäätS § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole vabastuse perioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Valitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(3) Valitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel aastaringselt või perioodiliselt kuni kolmeks aastaks.

(4) Jäätmevaldaja vabastatakse korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise aluseks ei saa olla fakt, et kinnistu omanik korraldab jäätmekäitluse ise.

(5) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama valitsust korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

(6) Valitsus kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määratakse taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib valitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlustähtaeg alates avalduse laekumisest valitsusele on kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.

(8) Valitsuse ametnik kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

(9) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab valitsus korraldusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. Korralduses viidatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 5 ja 14 esitatud kohustustele.

(10) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

(11) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui: 1) valitsuse korralduses märgitud tähtaeg on möödunud; 2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjalikku kinnitust.

(12) Enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus valitsusele esitada uus taotlus.

(13) Valitsusel on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine enne tähtaja lõppu, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse valitsusele; 3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on muutunud.

(14) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest JäätS § 69 lõike 4^1  alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja kuni määratud tähtaja lõpuni.

§ 28. Jäätmekäitlusalased lisateenused

(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 29. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasud määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hankelepingus.

(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse jäätmemahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib jäätmemahutit jäätmevedajalt.

(3) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole nimetatud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus.

(4) Korraldatud jäätmeveo toimingud on muuhulgas jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine posti teel), jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 20 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel olenemata mahuti kasutamise perioodi pikkusest. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

(5) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

(6) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse valitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Valitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab valitsus hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.

(7) Valitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast alates valitsuse vastava korralduse avalikustamisest valitsuse veebilehel.

(8) Jäätmevedaja või valitsus teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui 30 päeva ette.

(9) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõidutasu suurus on määratud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hankelepingus.

(10) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo hankelepingus ja jäätmeveolepingus sätestatud tingimustele ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

(11) Jäätmevaldajal on õigus keelduda talle osutatud mittekvaliteetse teenuse eest maksmisest jäätmevedajale. Vaidluse tekkimisel jääb määravaks valitsuse seisukoht.

§ 30. Riigihange korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks

(1) Riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks korraldab valitsus, juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.

(2) Lisaks jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud andmetele peavad korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides sisalduma: 1) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu projekt; 2) pakkumise maksumuse esildis korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks; 3) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele.

5. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE

§ 31. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

(1) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10m^3 , tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal ja nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada valitsuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.

(2) Ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekava, milles sisaldub: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirja § 32 lg 3 punktile 2; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil; 4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid; 5) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad;

(3) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m^3 , tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada valitsuses kinnitatud ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta .

(4) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada ehitusjäätmete õiend, mille kooskõlastab valitsus .

(5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis, omama vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete vedamisel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(6) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.

(7) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(8) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

(9) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.

§ 32. Ehitusjäätmete valdaja kohustused

(1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

(3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket; 2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m^3 , kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt: 2.1. puit 2.2. paber ja kartong 2.3. metall 2.4. mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms) 2.5. klaas 2.6. pinnas 2.7. plastijäätmed 2.8. ohtlikud jäätmed 2.9. korduskasutuseks sobivad materjalid 2.10. pakendid 3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele; 4) andma eeskirja § 32 lg 3 punktis 2 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada; 5) vajadusel tõendama jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist eeskirja § 32 lg 3 p 4 nimetatud isikule; 6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel; 7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks; 8) kooskõlastama valitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale; 9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks; 10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 33. Ohtlikud ehitusjäätmed

(1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda: 1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid; 2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt); 4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal; 5) saastunud pinnas.

(2) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.

(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

(4) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormide.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

§ 34. Järelevalve teostamine

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab valitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb Keskkonnainspektsioon, politseiasutus ja valla- või linnavalitsus.

(3) Valitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmekäitlus- ja -veolepingute olemasolu.

(4) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.

(5) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 35. Eeskirja rikkumine

() Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–126^11  ja pakendiseaduse § 29–30 alusel. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 36. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine

(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastatuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või valitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 37. Hankelepingute kehtivus

() Enne eeskirja jõustumist sõlmitud hankelepingud kehtivad kuni hankelepingute lõpptähtajani.

§ 38. Valitsuse pädevus

() Eeskirjaga seotud muude dokumentide kinnitamine on valitsuse pädevuses.

§ 39. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Fjodor Korotkov Piirissaare Vallavolikogu esimees

Väljaandja: Piirissaare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 16.07.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 13.07.2016, 4

Piirissaare valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 22.06.2016 nr 15

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 71 lg 1 ja lg 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 punkti 36^5  ja 36^6  alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Piirissaare valla haldusterritooriumil (edaspidi piirkond).

(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse (edaspidi JäätS), pakendiseaduse (edaspidi PakS) ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega, riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(t)ega ning omavalitsusüksuse veebilehel asuvate juhendmaterjalidega.

(3) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine piirkonnas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.

(4) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on piirkonnas eeskirja täitmine kohustuslik.

(5) Jäätmehooldust piirkonnas korraldab ja kontrollib omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil, Keskkonnaamet ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.

(6) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab piirkonna vallavalitsus (edaspidi valitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) biojäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad aia- ja haljastusjäätmed, kodumajapidamises, toiduainetööstuses, toitlustusasutuses, toitlustamisel ja jaemüügikohas tekkinud köögi- ja sööklajäätmed ning paber ja kartong; 2) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata; 3) jäätmed on mistahes vallasasi või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (JäätS § 2); 4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi või on nende jäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja; 5) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sh vahendaja või edasimüüja tegevus (JäätS § 13); 6) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi, või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik (JäätS § 19). 7) jäätmekäitlusleping – jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning mis reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemist ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel; 8) jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta (JäätS § 14); 9) jäätmenimistu on keskkonnaministri määrusega kehtestatud jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu; 10) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt (JäätS § 15); 11) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid (JäätS § 10); 12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (JäätS § 9). Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (JäätS § 69 lg 2). Jäätmevaldaja on ka kinnisasjal kinnisasja omanik, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja, korteriomandite või ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik. 13) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele sõlmitud hankelepingu(te) alusel korraldatud jäätmeveoteenust; 14) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel; 15) kompostimine on biojäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris; 16) komposter on biojäätmete käitlemiseks kasutatav suletav mahuti; 17) konteiner  ehk mahuti on jäätmete kogumiseks mõeldud anum; 18) korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigustooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel (JäätS § 14^1 ); 19) korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta (JäätS § 15); 20) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt (JäätS § 66); 21) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (JäätS § 6); 22) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (JäätS § 7), sh segaolmejäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, vanapaber ja pakendid ning pakendijäätmed; 23) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (PakS § 10); 24) pakendiorganisatsioon ehk taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 25) pakendipunkt on avalikuks kasutuseks mõeldud koht, kus on eri liiki pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud konteinerid; 26) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast (JäätS § 25); 27) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu vanamööbel sanitaartehnika jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 28) vanapaber ehk paberi- ja kartongijäätmed on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(2) Eeskirja § 2 lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED

§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või kui see pole võimalik, siis vähendada.

(3) Jäätmekäitleja peab jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik. Liigiti kogutud jäätmed tuleb võimalusel ringlusse võtta.

(4) Olmejäätmeid tuleb koguda liigiti nende tekkekohas kogudes eraldi vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu koodid): 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) plastid (20 01 39); 3) metallid (20 01 40) 4) klaas (20 01 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, (20 02 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid (20 02 02, 20 02 03); 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid; 9) puit (20 01 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11); 11) suurjäätmed (20 03 07); 12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (20 01 21*), CFC-sid sisaldavad seadmed (20 01 23*), patareid ja akud (20 01 34), elektri- ja elektroonikaseadmed (20 01 35*, 20 01 36), vanarehvid (16 01 03); 13) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed jms (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed);

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda hiljemalt käesoleva määruse kehtima hakkamisest alates.

(6) Jäätmekoti maksimaalne äraveosagedus võib olla üks kord nelja nädala jooksul. Kui jäätmevaldajal tekib nelja nädala jooksul rohkem segaolmejäätmeid, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada konteinerit.

(7) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud öörahu ajal kell 22.00 kuni 6.00, välja arvatud juhul, kui valitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks nimetatud ajal.

(8) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

(9) Keelatud on jäätmete käitlemine, ladustamine ja kõrvaldamine selleks mitteettenähtud kohtades, välja arvatud aia- ja haljastusjäätmete põletamine või kompostimine oma kinnistul vastavalt eeskirja § 8 ja § 22 toodud tingimustele.

(10) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada: 1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas; 2) ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

§ 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjas ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. 2) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja § 3 lõikele 4 ja paigutama need vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse; 3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmetega; 4) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks; 5) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil; 6) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat; 7) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse; 8) hoidma mahutid tervena ja puhtana, vastutama jäätmemahuti õige kasutamise ning selle ümbruse ja juurdesõidutee korrashoiu eest; 9) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval kohal kinnistu sissepääsu lähedal; 10) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; 11) vajadusel enne paigutamist jäätmekonteinerisse pakkima jäätmed kilekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele; 12) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja peatükkides 5 ja 6 toodud nõuetele.

(2) Juriidilised isikud on täiendavalt kohustatud: 1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest; 2) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, registreerimistõendit või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Loa või tõendi saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul; 3) kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama pealt kinnised olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.

(3) Kui jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja vastavalt eeskirja § 2 lg 1 punktile 12 on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või muu lepinguga.

(4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud taolised alad) paigutab vajadusel jäätmemahutid valitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.

§ 5. Nõuded jäätmemahutile ja selle paiknemisele

(1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema .

(2) Olmejäätmete, sh vanapaberi, biojäätmete ja pakendijäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada : 1) ühepereelamutes jäätmekotti; 2) 80-, 100-, 120-, 140-, 190-, 240-, 370-, 600-, 800- või 1100-liitriseid ratastel kaanega ning käepidemetega väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse, kusjuures uued kasutusele võetavad konteinerid peavad vastama kvaliteedistandardile EVS-EN 840. 3) kaanega varustatud 1,5 suuruseid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; 4) pakendite üleandmiseks ka kuni 200-liitrist kotti.

(3) Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott on kaitstud loomade ja lindude eest ning jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.

(4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile, ning jäätmete tekkekoht (kinnistu aadress).

(5) Kinnistutel võib maaomaniku eelneval nõusolekul ja kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

(6) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Juhul, kui mahutid paiknevad teisel kinnistul selle kinnistu omaniku loal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.

(7) Jäätmemahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs.

(8) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

(9) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest.

(10) Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül, sealhulgas toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu.

§ 6. Jäätmete vedu

(1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil; 2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi; 3) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahuteid; 4) teenuse osutamata jätmisel jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitama, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.

(2) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks selleks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(3) Jäätmeveok peab olema varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal sattuda keskkonda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei sattu jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.

(4) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

(5) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

§ 7. Ühismahuti kasutamine

(1) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

(2) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(3) Ühismahutina ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.

§ 8. Jäätmete põletamine

(1) Jäätmete põletamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.

(2) Küttekolletes võib põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(3) Okste ja lehtede põletamine on tiheasustusalal lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini, hajaasustusalal aastaringselt, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tuletegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele. Okste ja lehtede põletamisel peab jälgima tuleohutuse seaduse §15 nõudeid.

3. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE

§ 9. Segaolmejäätmed

(1) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole omavalitsuses korraldatud.

(2) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt eeskirja § 3 lõikele 4; 2) ohtlikke jäätmeid; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5) üle 40 ^0 C kuuma tuhka; 6) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 7) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid; 8) probleemtooteid; 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 10) suuremõõtmelisi jäätmeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, jäätmemahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 13) erikäitlust vajavaid jäätmeid.

§ 10. Vanapaber

(1) Vanapaber, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi .

(2) Kui vanapaberi tekkekoht on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb see koguda tekkekohas eraldi mahutisse ja anda üle jäätmevedajale.

(3) Kui vanapaberi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb see viia ise vastavalt tähistatud vanapaberi konteinerisse või jäätmejaama.

(4) Vanapaberi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale vanapaberi.

(5) Vanapaberimahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

§ 11. Pakend ja pakendijäätmed

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile või pakendijäätmeid vedavale isikule.

(2) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud kilekotti.

(3) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad (tilgatud) ja kokkupressitud ning vastama pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vastavas juhendis toodud nõuetele.

(4) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti.

(5) Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja valitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Klaaspakendit võib koguda ainult segapakendi konteineriga, kui see tagab vähemalt sama suure klaaspakendi ringlussevõtu määra ja vastav kokkulepe on lepingus sätestatud.

(6) Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

§ 12. Pakendiettevõtja, pakendiorganisatsiooni ja pakendijäätmeid vedava isiku kohustused

(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

(2) Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses valitsuse nõusolekul ja tingimustel.

(3) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(4) Pakendiorganisatsioonid ning need pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud pakendiorganisatsiooniga, on kohustatud sõlmima valitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigaldustingimused omavalitsuses, mahutite arv ja maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja pakendipunkti korrashoid.

(5) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja soovitavalt ka inglise keeles kirjas, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav näidisloetelu, pakendikonteineriga pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed ja seda pakendikonteinerit tühjendava jäätmekäitleja nimetus ja kontaktandmed.

(6) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab pakendiorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduse nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Valitsus võib kokkuleppel pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga suurendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.

(7) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Kui tekkekohas kogumine toimub tasuta, võib valitsuse nõusolekul vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust, mahutite arvu, mahtu või tühjendussagedust võttes aluseks seadusest tuleneva kogumiskohtade tiheduse ja omavalitsuse rahvastiku arvu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid pakendiorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise. Tekkekohas kogumisel tiheasustusalal ei või küsida niinimetatud tühisõidutasu.

(8) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(9) Alates 1. jaanuarist 2017 peavad klaaspakendi kogumismahuti täiteavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi kogumismahutite täiteavad vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega, välja arvatud standardsete avadega plastkonteinerid ja ümmargused klaaspakendi konteinerid.

(10) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud: 1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad tagades vajadusel nende puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja mustusest; 2) tagama, et kaane, luugi vmt suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad ka lastele ning vanuritele; 3) vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada; 4) kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti ja pakendikonteinerid on olnud ületäitunud, korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendipunktist.

(11) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendijäätmete mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

(12) Pakendiorganisatsioonil, pakendiettevõtjal ja pakendeid tekkekohalt vedaval isikul on kohustus esitada üks kord aastas, 30. jaanuariks, valitsusele andmed eelneva aasta jooksul avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil omavalitsusest kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed: 1) omavalitsusest kogutud pakendite mass; 2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud pakendi mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule; 3) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa; 4) omavalitsuses tehtud teavitustöö kirjeldus avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest; 5) isikute arv ja loetelu, kellelt pakendeid ja pakendijäätmeid kogutakse tekkekohal.

§ 13. Ohtlikud jäätmed

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

(2) Ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse (näiteks Kudjape jäätmejaam jms) või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ravimijäägid võib tagastada apteeki.

(3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

(5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(6) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(7) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 14. Probleemtooted ja nende jäätmed

(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(2) Elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, Kudjape jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Elektroonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, võib tasuta ära anda elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohta, mille müügipind on vähemalt 400 m^2 . Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, Kudjape jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta Postkontorisse ja jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(5) Vanasõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

§ 15. Suurjäätmed

() Suurjäätmed, sh diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC potid, vannid jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia Kudjape jäätmejaama, vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 16. Metallijäätmed

() Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama.

§ 17. Plastijäätmed

() Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.

§ 18. Klaasijäätmed

() Klaasijäätmed (lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.

§ 19. Puidujäätmed

() Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.

§ 20. Tekstiili- ja rõivajäätmed

() Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia Kudjape jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 21. Biojäätmed

(1) Biojäätmed, sealhulgas niidetud muru, umbrohi, toidujäätmed, puulehed, oksad jms tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi .

(2) Biojäätmed tuleb anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, viia jäätmejaama või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja § 22 toodud nõuetele.

(3) Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või täielikult biolagunevatesse kottidesse (kotid peavad vastama standardile EN 13432 ). Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga.

(4) Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biojäätmed.

§ 22. Biojäätmete kompostimisnõuded

(1) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(2) Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

(3) Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

(4) Kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust.

(5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

§ 23. Jäätmekäitlus avalikel üritustel

(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja.

(2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid pakendijäätmete kogumiseks.

(3) Ajutiselt on avalikel üritustel lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.

§ 24. Jäätmekäitlus avalikes randades

(1) Avaliku ranna haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga puhkeperioodi eelselt ja järgselt) rannaala koristuse ja paigaldab piisava arvu jäätmekonteinereid, sh eraldi konteineri pakendijäätmetele.

(2) Ranna haldaja paigaldab ranna parklasse jäätmekonteinerid sorteerimata olmejäätmete ja pakendijäätmete jaoks. Konteinerit tühjendatakse vastavalt vajadusele, sorteerimata olmejäätmete konteinerit puhkeperioodil mitte harvem kui üks kord kuus.

§ 25. Jäätmekäitlus kalmistutel

(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu valdaja. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmekonteinerid.

(2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning segaolmejäätmed.

(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

§ 26. Korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmeveo korraldab valitsus.

(2) Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoht, kus on tagatud jäätmete maksimaalne taaskasutamine vastavalt jäätmehierarhiale, määratakse volikogu vastava otsusega või leitakse parim teenusepakkuja riigihanke korras volikogu nõusolekul.

(3) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, muutmaks jäätmeveo teenus sujuvamaks ning vältimaks hilisemaid vaidlusi.

(4) Asjaolu, kas valitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

(5) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmeid vedavale isikule, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(7) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.

(8) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.

(9) Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesoleva eeskirja nõuetest. Jäätmemahutina kasutatakse sel juhul eeskirja § 5 nõuetele vastavat standardset jäätmemahutit ja selle tühjendamisel lähtutakse eeskirja § 3 lg 10 sätestatud minimaalsest jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.

(10) Jäätmeveolepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.

(11) Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama jäätmemahutit, mis sisaldab sobimatuid jäätmeid. Sobimatud jäätmed on jäätmed, mida on vastavalt eeskirjale keelatud jäätmemahutisse panna.

(12) Kõik korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldajate ja jäätmekäitlusettevõtete vahel sõlmitud lepingud loetakse alates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kuupäevast kehtetuks selles osas, mis puudutab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu omavalitsuses.

§ 27. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada valitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine), kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus .

(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, valitsusele JäätS § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole vabastuse perioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Valitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(3) Valitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel aastaringselt või perioodiliselt kuni kolmeks aastaks.

(4) Jäätmevaldaja vabastatakse korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise aluseks ei saa olla fakt, et kinnistu omanik korraldab jäätmekäitluse ise.

(5) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama valitsust korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

(6) Valitsus kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määratakse taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib valitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlustähtaeg alates avalduse laekumisest valitsusele on kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.

(8) Valitsuse ametnik kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

(9) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab valitsus korraldusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. Korralduses viidatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 5 ja 14 esitatud kohustustele.

(10) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

(11) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui: 1) valitsuse korralduses märgitud tähtaeg on möödunud; 2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjalikku kinnitust.

(12) Enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus valitsusele esitada uus taotlus.

(13) Valitsusel on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine enne tähtaja lõppu, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse valitsusele; 3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on muutunud.

(14) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest JäätS § 69 lõike 4^1  alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja kuni määratud tähtaja lõpuni.

§ 28. Jäätmekäitlusalased lisateenused

(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 29. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasud määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hankelepingus.

(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse jäätmemahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib jäätmemahutit jäätmevedajalt.

(3) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole nimetatud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus.

(4) Korraldatud jäätmeveo toimingud on muuhulgas jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine posti teel), jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 20 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel olenemata mahuti kasutamise perioodi pikkusest. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

(5) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

(6) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse valitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Valitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab valitsus hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.

(7) Valitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast alates valitsuse vastava korralduse avalikustamisest valitsuse veebilehel.

(8) Jäätmevedaja või valitsus teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui 30 päeva ette.

(9) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõidutasu suurus on määratud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hankelepingus.

(10) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo hankelepingus ja jäätmeveolepingus sätestatud tingimustele ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

(11) Jäätmevaldajal on õigus keelduda talle osutatud mittekvaliteetse teenuse eest maksmisest jäätmevedajale. Vaidluse tekkimisel jääb määravaks valitsuse seisukoht.

§ 30. Riigihange korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks

(1) Riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks korraldab valitsus, juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.

(2) Lisaks jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud andmetele peavad korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides sisalduma: 1) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu projekt; 2) pakkumise maksumuse esildis korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks; 3) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele.

5. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE

§ 31. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

(1) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10m^3 , tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal ja nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada valitsuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.

(2) Ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekava, milles sisaldub: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirja § 32 lg 3 punktile 2; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil; 4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid; 5) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad;

(3) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m^3 , tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada valitsuses kinnitatud ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta .

(4) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada ehitusjäätmete õiend, mille kooskõlastab valitsus .

(5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis, omama vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete vedamisel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(6) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.

(7) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(8) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

(9) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.

§ 32. Ehitusjäätmete valdaja kohustused

(1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

(3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket; 2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m^3 , kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt: 2.1. puit 2.2. paber ja kartong 2.3. metall 2.4. mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms) 2.5. klaas 2.6. pinnas 2.7. plastijäätmed 2.8. ohtlikud jäätmed 2.9. korduskasutuseks sobivad materjalid 2.10. pakendid 3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele; 4) andma eeskirja § 32 lg 3 punktis 2 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada; 5) vajadusel tõendama jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist eeskirja § 32 lg 3 p 4 nimetatud isikule; 6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel; 7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks; 8) kooskõlastama valitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale; 9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks; 10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 33. Ohtlikud ehitusjäätmed

(1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda: 1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid; 2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt); 4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal; 5) saastunud pinnas.

(2) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.

(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

(4) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormide.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

§ 34. Järelevalve teostamine

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab valitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb Keskkonnainspektsioon, politseiasutus ja valla- või linnavalitsus.

(3) Valitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmekäitlus- ja -veolepingute olemasolu.

(4) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.

(5) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 35. Eeskirja rikkumine

() Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–126^11  ja pakendiseaduse § 29–30 alusel. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 36. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine

(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastatuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või valitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 37. Hankelepingute kehtivus

() Enne eeskirja jõustumist sõlmitud hankelepingud kehtivad kuni hankelepingute lõpptähtajani.

§ 38. Valitsuse pädevus

() Eeskirjaga seotud muude dokumentide kinnitamine on valitsuse pädevuses.

§ 39. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Fjodor Korotkov Piirissaare Vallavolikogu esimees

EELTEATED

Arveldusarve

Piirissaare Vallavalitsus
EE571010220232216225

 

Piirissaare Vald | piirissaare@piirissaare.ee | Tooni k�la, Piirissaare vald, 62603, Tartumaa