Piirissaare valla kodulehekülg

 

PIIRISSAARE VALD

piirissaare valla vapp

Piirissaar on püsiasustusega Peipsi järve saar pindalaga  7,5 km². Sellestki katab suuremat osa võsaga kaetud märg soo, mille pind pole kohati meetritki Peipsi veetasemest kõrgemal. Vaid 55 hektarit saare kirdeosas on inimestele kasutamiseks ja elamiseks kõlblik ja siin paiknebki kogu asustus.

Saarel on kolm küla –  Piiri (vene keeles: Mežà), Tooni- (vene keeles: Toni) ja Saare (vene keeles: Želatšek) külad. Vallamaja, piirivalvekordon ja tehiskanali ääres asuv sadam paiknevad Tooni külas.  Piirissaare elanike rõhuv enamus on vene vanausulised, kes on sajandite vältel püüdnud eraldatusega säilitada oma eripärast kultuuri ja olmet nii palju, kui see on võimalik.
    Elanike põhitegevuseks on alati olnud kalapüük. Haritavail maalappidel kasvatatakse köögivilja, peamiselt sibulat. Kogu Piirissaar on tänapäeval loo­dus­kaitseala. Siin elab hulgaliselt kaitstavaid linnu- ja kahepaiksete liike. On ka terve rida taimeharuldusi.  Saarel asub tegutsev vanausuliste palvela Saare külas ja koguduse puudumise tõttu tühjana seisev apostlik-õigeusu kirik Tooni külas. Piiri külas asuvad ka saare kolm kalmistut, kaks vanausuliste, üks luteriusuliste oma.

Ajalooliselt kujunenud majandus­tegevuse – kalapüügi ja sibulakasvatusega – saare elanikud tänapäeva tingimustes enam ei suuda oma toimetulekut rahuldavalt kindlustada. Nõukoguliku väikekoolide likvideerimise kampaania käigus kohalik kool suleti. See sundis lapsi omavaid peresid lahkuma või kahte elukohta pidama.   Seetõttu on nende arv aastatega vähenenud. Kui 1920. aastal elas siin ligi 700 inimest, siis käesoleval ajal on neid rahvastikuregistri andmetel 100 inimese ringis, talvel elavad kohapeal neistki vaid pooled. Saar elustub vaid suviti, kui võõrsil elavad piirissaarlased leiavad tee kodusaarele. Püsivalt tagasi pöördutakse sageli alles pensionieas, kui on veel tulijaid ja on, kuhu tulla. Elu siin pole lihtne ka vanurieas.

Piirissaar on iseseisva kohaliku omavalitsusüksuse staatuse suutnud säilitada vaid tänu oma geograafilisele ja kultuurilisele eripärale ja kohalike juhtide alalhoidlikule poliitikale. Püsiasustuse säilimise eelduseks on eelkõige kaasaegne ühendusepidamise võimalus mandriga, eriti maakonnakeskuse Tartuga. 2009. ja 2010. a renoveeriti Piirissaare ja Laaksaare sadamad ning ühendust hakkas navigatsiooniperioodil pidama moodne parvlaev "Koidula".  Hilissügisest varakevadeni on sidepidamine saarega endiselt raske, kasutatakse vallavalitsuse hõljukit ja ajutist taliteed üle Peipsi järve jää.