arutelu teade

 04.juuli 2015 toimub Piirissaare üldplaneeringu eskiisi arutelu külades

Kohtumised külades:
Kell 10.30 kohtumine Piiri külas – kaupluse ees platsil,
Kell 12.30 kohtumine Saare külas – puurkaevu juures küla keskel,
Kell 14.30 kohtumine Tooni külas – vallamajas.

Ühine koosolek:
Kell 15.30 – kõigi külade rahvaga ühine arutelu vallamajas.

P.s. Palume vallamajja ära tuua küsitluslehed! Ootame Teie vastuseid!
Kontakt ja info: Teele Nigola (Kobras AS), 5187602, teele@kobras.ee

 

04. июля 2015 состоится обсуждение генеральной планировки Пийриссааре в селах
Встречи в селах:
В 10.30 всртеча в селе Пийри - на площадке перед магазином
В 12.30 встреча в селе Сааре - в центре села около cквaжины
В 14.30 встреча в селе Тоони - в волостном доме

Совместное собрание:
В 15.30 - совместное обсуждение с жительями всех сел в волостном доме
PS! Просим Вас в волостой дом вернуть опросы! Ждем Ваши мнения! Контакт и информация: Teele Nigola (Kobras AS), 518 7602, teele@kobras.ee

Piirissaarel avas uksed turismiinfopunkt


3. juunil avas Piirissaare sadamas uksed turismiinfopunkt. Kui seni pidid saare külalised piirduma vaid omal käel, nö „kodutööna“ saadud infoga, siis infopunktis jagub teavet nii Piirissaare enda kui kogu Lõuna-Eesti maakondade kohta.

Piirissaare I-punktist on võimalik osta  jäätist. Samuti on võimalik külastada tualetti ning pesta käsi. Hoone on soe ja mugav. Infopunkti naabruses kõrgub suur valla kaart.

Kontakt

Piirissaare Vallavalitsus
Tooni küla, Piirissaare vald, 62603 Tartumaa
Tel 742 3633, 5196 7738
E-post piirissaare at piirissaare dot ee
Tööaeg E-R 9.00-17.00
Vallavanem: Liina Miks

 


Koidula sõiduplaan

1. maist 30. septembrini 2015

 


Piirissaare vald

piirissaare valla vapp

Piirissaar on püsiasustusega Peipsi järve saar pindalaga  7,5 km². Sellestki katab suuremat osa võsaga kaetud märg soo, mille pind pole kohati meetritki Peipsi veetasemest kõrgemal. Vaid 55 hektarit saare kirdeosas on inimestele kasutamiseks ja elamiseks kõlblik ja siin paiknebki kogu asustus.

Saarel on kolm küla –  Piiri (vene keeles: Mežà), Tooni- (vene keeles: Toni) ja Saare (vene keeles: Želatšek) külad. Vallamaja, piirivalvekordon ja tehiskanali ääres asuv sadam paiknevad Tooni külas.  Piirissaare elanike rõhuv enamus on vene vanausulised, kes on sajandite vältel püüdnud eraldatusega säilitada oma eripärast kultuuri ja olmet nii palju, kui see on võimalik.

Elanike põhitegevuseks on alati olnud kalapüük. Haritavail maalappidel kasvatatakse köögivilja, peamiselt sibulat. Kogu Piirissaar on tänapäeval loo­dus­kaitseala. Siin elab hulgaliselt kaitstavaid linnu- ja kahepaiksete liike. On ka terve rida taimeharuldusi.  Saarel asub tegutsev vanausuliste palvela Saare külas ja koguduse puudumise tõttu tühjana seisev apostlik-õigeusu kirik Tooni külas. Piiri külas asuvad ka saare kolm kalmistut, kaks vanausuliste, üks luteriusuliste oma.

Ajalooliselt kujunenud majandus­tegevuse – kalapüügi ja sibulakasvatusega – saare elanikud tänapäeva tingimustes enam ei suuda oma toimetulekut rahuldavalt kindlustada. Nõukoguliku väikekoolide likvideerimise kampaania käigus kohalik kool suleti. See sundis lapsi omavaid peresid lahkuma või kahte elukohta pidama.   Seetõttu on nende arv aastatega vähenenud. Kui 1920. aastal elas siin ligi 700 inimest, siis käesoleval ajal on neid rahvastikuregistri andmetel 100 inimese ringis, talvel elavad kohapeal neistki vaid pooled. Saar elustub vaid suviti, kui võõrsil elavad piirissaarlased leiavad tee kodusaarele. Püsivalt tagasi pöördutakse sageli alles pensionieas, kui on veel tulijaid ja on, kuhu tulla. Elu siin pole lihtne ka vanurieas.

Piirissaar on iseseisva kohaliku omavalitsusüksuse staatuse suutnud säilitada vaid tänu oma geograafilisele ja kultuurilisele eripärale ja kohalike juhtide alalhoidlikule poliitikale. Püsiasustuse säilimise eelduseks on eelkõige kaasaegne ühendusepidamise võimalus mandriga, eriti maakonnakeskuse Tartuga. 2009. ja 2010. a renoveeriti Piirissaare ja Laaksaare sadamad ning ühendust hakkas navigatsiooniperioodil pidama moodne parvlaev "Koidula".  Hilissügisest varakevadeni on sidepidamine saarega endiselt raske, kasutatakse vallavalitsuse hõljukit ja ajutist taliteed üle Peipsi järve jää.